Estonia EE
Vahetage riiki

Tundke oma rehve

Rehvi tootmine – etapid

Rehvimasinal pannakse komponendid kokku nn roheliseks rehviks

Kummisegu

Rehvi valmistamiseks kasutatavasse kummisegusse võib kuuluda kuni 30 komponenti, mille erinev osakaal mõjutab rehvi sooritusvõime omadusi. Segu valmistamise protsessis segatakse kummid, täidismaterjalid ja muud olulised komponendid üheks mustaks kleepuvaks massiks, mis on seejärel valmis töötlemiseks.

Rehvimasinal pannakse komponendid kokku nn roheliseks rehviks

Töötlemine

Jahutatud kummisegu lõigatakse spetsiaalses masinas ribadeks. Need ribad moodustavad rehvi põhistruktuuri. Muud rehvi osad valmistatakse samuti töötlemisprotsessis ette, mõned osadest kaetakse erinevat tüüpi kummiga.

Rehvimasinal pannakse komponendid kokku nn roheliseks rehviks

Rehvi laius

Valmistamise etapis toimub rehvi ülesehitamine seest väljapoole. Komponendid – tekstiil, randid, terasvööd, kihid, turvised ja muud – lisatakse seadmesse, mis tagab, et kõik osad paigutatakse oma kohale. Lõpptulemus, mida nimetatakse roheliseks rehviks, sarnaneb valmis rehviga.

Rehvimasinal pannakse komponendid kokku nn roheliseks rehviks

Kõvendamine

Roheline rehv kõvendatakse vulkanisaatoris. Selles masinas on kuumad vormid, milles rehvi osad kokku pressitakse. Kõvendamisel antakse rehvile lõplik kuju ja turvisemuster, samuti lisatakse märgistused rehvi küljele.

Rehvimasinal pannakse komponendid kokku nn roheliseks rehviks

Kontroll

Kõiki Sava rehve kontrollitakse põhjalikult enne, kui need edasimüüjatele saadetakse. Kontrollimine hõlmab koolitatud asjatundjate vaatlusi, samuti mehaanilisi teste, millega tuvastatakse ka kõige väiksemad vead või võimalikud nõrgad kohad. Teatud kogust rehve kontrollitakse röntgeniaparaadiga võimalike väikseimategi sisemiste vigade avastamiseks. Igast partiist valitakse juhuvaliku alusel ka rehvid, mille kvaliteedikontrolli insenerid lõikavad katki ning kontrollivad, kas rehvi ehitus vastab meie kõrgetele standarditele.

Rehvi osad

Koordid Rehvi karkass koosneb materjali kihtidest, mida nimetatakse koortideks, mis on valmistatud kummiga kaetud tekstiilmaterjalist. Koordi konstruktsiooni tõttu on rehvid painduvad, kuid ei veni. Suure osa rehvi tugevusest tagab tugev koordikiht, mida nimetatakse karkassikoordiks, mis paikneb rehvi sisekummi kõrval.

Randid Randid tagavad õhukindla tihenduse rehvi ja velje vahel. Randid valmistatakse tugevast punutud terasest ning need on kummiga kaetud.

Vöö Terasvööd lisavad rehvile tugevust. Need on punutud terastraadist kummiga kaetud lehed, mis annavad rehvile jäikuse. Mõnede mudelite valmistamisel kasutatakse tugevuse, pikema eluea ja kahjustuste vältimise huvides lisaks Kevlarist kiude.

Külg Rehvi osa, mis jääb randi ja turvise vahele. Rehvi külg on valmistatud paksust kummist, mis suurendab rehvi lateraalset stabiilsust. Kõikidel külgedel on oluline teave rehvi kohta, sh mõõdud, soorituskriteeriumid ja soovitatav rehvirõhk.

Õlg Kaldserva, kus turvis ühineb küljega, tuntakse rehvi õlana. Õla konstruktsioon mõjutab oluliselt rehvi juhitavust kurvides.

Turvis Lai pehmemast kummist ala, mis on kontaktis teega ning tagab rehvi haarduvuse ja elastsuse. Rehvi käitumise määramisel on kaks kõige olulisemat faktorit turvisemustri disain ja valmistamisel kasutatud kummisegu.

Sooned ja mustrielemendid Sügavad sooned turviseplokkide vahel mängivad olulist osa rehvi võimel vee, muda ja lume ärajuhtimisel. Väiksed lõhed turviseplokkides, mida nimetatakse mustrielementideks, peavad parandama haarduvust. Soonte ja mustrielementide disain on eriti oluline selliste rehvide puhul, mis on mõeldud kasutamiseks rasketes tingimustes, näiteks talverehvidel.

Ribi Tugevdust rehvi keskosas nimetatakse ribiks. Selle ülesandeks on anda rehvile lisatugevust.